Meelekindlus

Meelekindlus on psühholoogias suure viisiku üks viiest omadusest, millega kirjeldatakse inimese iseloomuomadusi. Meelekindel inimene soovib endale võetud ülesandeid hästi täita, ta on tõhus ja organiseeritud. Tal on hea enesedistsipliin, tegevus on planeeritud, mitte spontaanne, tal on suur saavutusvajadus.

Meelekindlad inimesed on üldiselt usaldusväärsed ja töökad. Tihtipeale öeldakse nende inimeste kohta, et nad on "iseloomuga". Nende kodu on korras, nad on edukad, kuid samas nad kardavad riske võtta. Nad oskavad kontrollida oma soove ja impulsse. Nad on head organiseerijad ja planeerijad. Äärmuslikul juhul võib meelekindel inimene olla töönarkomaan, perfektsionist ja sundkäitumisega.^[1].

Inimesed, kelle meelekindlus on väga väike, võivad olla laisad, vähem eesmärgile ja edule orienteeritud. Samuti on tõenäolisem, et nad on antisotsiaalsed ja kuritegeliku käitumisega.^[2]. On olukordi, kus vähene meelekindlus on inimesele kasulik. Näiteks juhul, kui ta jääb töötuks, võib kõrge saavutusvajadusega inimesele see väga raskelt mõjuda.

Meelekindlad inimesed lahutavad harvemini. Meelekindlatel esineb vähem lahutust põhjustavat käitumist, nagu abieluvälised suhted, abikaasa väärkohtlemine ja alkoholitarbimise häired.